Mihkel

Selle nädala teemaks on tugilahendused arvutiga töötamiseks inimestele kes, seda ei pruugi suuta teha tavapärasel moel. Välja on toodud väga huvitavaid lahendusi mis minu jaoks on kõik uudsed ning millega pole kunagi kokku puutunud. Küll aga peatükki lugedes ekslesid mu mõtted pidevalt lahendusele mida otseselt polnud mainitud. Lihtsustatult silmadega navigeerimist ja ka käskude sisestamist arvuti ekraanil. Juba pikemat aega tagasi oli kuulda uhkematel autodel kasutusele võtt silma reaktsiooni jälgimise süsteem. Sellest teemast tulenevalt mõtlesin, et kas on olemas võimalik kursorit ekraanil silmadega juhtida, ehk kuhu vaatad siis sinna ka kursor osutab. Tuleb välja, et on täitsa olemas. Peale väikest otsimist internetis leidsin Tobii toote eyeX. Antud toode on loodud just seda tegemaks, et jälgida lisaseadme abil silma liikumist. Küll aga ei liigu elavalt visuaalne kursor silmavaatega pidevalt kaasas, vaid kursori liigutamiseks vaadeldavasse punkti on vaja siiski klaviatuuril val

Positiivseks veebirakenduseks valin väga populaarse Facebook'i. Väga võimas ja paljude võimalustega, kuid samas väga lihtne kasutada. Täna kasutavad seda iga põlvkonna esindajad ning asendab tihti ka eraldiseisvat rakendust nagu Skype. Vanaemad, kes peavad brauseri ikooni internetiks ja keegi teine peab neile enne avama Solitaire kaardimängu saavad suurepäraselt hakkama Facebooki's suhtlemisega, jagamisega ja mängude mängimisega. Ehk siis, väga intuitiivne õppimiskurv ning väga tühus. Kui oled korra juba näiteks kelelgile videokõne läbi FB teinud siis oskad seda ka uuesti teha. Suuremjaold vigadega mis kokku olen puutunud just välja aidates vanemaid - on seoses mõne mängu mitte käivitumisega näiteks. Sedasorti vead pole olnud aga FB viga vaid brauseris. FB on väga kasutajasõbralik ja kuigi põhi värvid on valge ja sinine, siis võiks see olla ka täiesti must ja valge. Eks tuleb ikka mingeid nüansse ette mis on keerukamad ning ärritavad, kuid üldiselt on pigem meeldiv kasutusko

Projekti, mida selles postituses käsitlen, kliendiks on Eesti ettevõte kes pakub ühistranspordis kaardimakse võimalust. Nemad pakuvad validaatoreid ja tarkvara enamasti ühistranspordi firmadele mitmetes riikides. Seni toimivad süstemeis kindlad väljastatud kaardid millele on tehtud ettemaks. Projektiks on arendada tarkvara mis võimaldaks sooritada realajas pangakaardiga makset sõidupileti soetamiseks läbi ühistranspordis asetseva validaatori. Projekt on väga keerukas ja mahukas. Ilmselgelt, ei saa kasutada olemasolevat pangapoolset kaasaskantavat makseterminali mis võtab pikalt aega makse sooritamiseks. Etteantud aeg makse sooritamiseks on 1-2 sekundit (kumbki neist - ma olen pikalt eemal olnud ja ei mäleta täpselt). Projekti raames luuakse maksevõimalused eri riikides, maksed erinevates pankades ning igaühel neist on oma eripärad. Kuna tegemist on pankade ja maksetega siis on eriline rõhk ka turvalisusel, mis lisab projektile hulgaliselt krüpteerimist. Kasutatakse agiilset arendus

Ehk kuidas saada häkkeriks. Kirjutis annab hea ülevaate häkkerist kui sellisest ning on väärt lugemine kõigile. Seletab vahet häkkeril ja kräkkeril kusjuures viimane on keegi keda peetakse ekslikult häkkeriks - ka mina siiani. Häkker on pigem mõni nädal tagasi käsitletud teemaga IT professionaal kes aga kasutab ja arendab avatud lähtekoodi. Seni oli minu jaoks kuulsaim "häkker" Kevin Mitnick kes alustas "black hat" teekonnal ning on ka kinnipidamisasutuses istuma pidanud. Hilisemal ajal on ta tuntud "white hat" teekonnal kus seniajani pakub teenust suurfirmadele turvariskide leidmiseks ning eemaldamiseks. Peale antud õpetuse läbilugemist tuleb välja, et igasugu penetreerimine pole absoluudselt häkkeri pärusmaa vaid käib käsikäes kräkkeriga. Kirjapandus on kirjutatud lihtsasti arusaadavalt ning hästi struktureerituna sammud ja oskused kuidas algust teha. Mis tehnoloogiaid õppida ja mida vältida. Seejuures tehakse algust hoopis häkkeri suhtumisest ja ma

Selle nädala teemas on välja toodud IT-juhi rollid või siis üldiselt juhi rollid. Peamisteks eristatavateks tüüpideks on:  1. Juht(leader), kes veab eest ja motiveerib oma meeskonda eesmärgile jõudmiseks. 2. Suhtleja, kes jagab ning tõlgendab infot vastavalt osapooltele. 3. Juhendaja, kes edendab meeskonnaliikmete võimeid ning nendevahelist koostööd. 4. Mentor, kes enamasti pole "vastasleeris" alati olnud, vaid ise väga tugev spetsialist. 5. Arengumootor, kes püüdleb alati innovatsiooni suunas. 6. Ülemus, kes kehtestab oma võimu vajadusel jõuga. Esimeseks IT juhiks valisin Sheryl Sandberg'i, kes on Facebook'i COO alates 2008 aastast. Kui ta FB's tööd alustas, käis ta iga töötaja laua juures ja tutvustas end, uuris mis on nende tööülesanded ja kas ning mis võiks olla teisiti. Talle on olnud alati oluline isiklik suhe meeskonna liikmetega. Ühes tema intervjuus avaldas ta arvamust, et väga oluline on juhil näidata oma meeskonnale emotsionaalsust ja haavatav

Selle nädala teemaks on IT töötaja professionaalsus ja mis teeb temast meistri. Keskendun oma postituses kitsamalt just arendaja elukutsele. Nooremana olin seisukohal, et selle elukutse jaoks peab inimene olema matemaatika geenius ja kindlasti juba programmeerima enne kui vanuseks kahekohaline number. See on ka üldisem enamlevinud arusaam. Viimasel ajal on see arusaam muutuma hakanud ning kel huvi ja pisut uurinud siis selgub, et päris nii see pole. Tean oma tuttavaid, lugenud võõraste inimeste lugusi ning ka enda kohta on sarnane lugu jagada - täiesti erinevalt elukutselt (ka mitte inseneri valdkondadest) on interneti abiga vaid loetud kuudega õpitud programmeerimist piisavale tasemele, et võetakse nooremarendajaks tööle. Loomulikult ei ole nooremarendaja oma ala meister ning enamasti ollakse selle ametinimetusega 2-3 aastat. Huvitaval kombel olen kuulnud paljudelt keda võib kindlasti juba professionaaliks nimetada, et kõrgharidus pole oluline. Loomulikult on ka vastupidist, kuid