Eesti IT profi iseloomustus (tänase seisuga; vajalikud eeldused, omadused ja oskused)

Selle nädala teemaks on IT töötaja professionaalsus ja mis teeb temast meistri. Keskendun oma postituses kitsamalt just arendaja elukutsele. Nooremana olin seisukohal, et selle elukutse jaoks peab inimene olema matemaatika geenius ja kindlasti juba programmeerima enne kui vanuseks kahekohaline number. See on ka üldisem enamlevinud arusaam. Viimasel ajal on see arusaam muutuma hakanud ning kel huvi ja pisut uurinud siis selgub, et päris nii see pole. Tean oma tuttavaid, lugenud võõraste inimeste lugusi ning ka enda kohta on sarnane lugu jagada - täiesti erinevalt elukutselt (ka mitte inseneri valdkondadest) on interneti abiga vaid loetud kuudega õpitud programmeerimist piisavale tasemele, et võetakse nooremarendajaks tööle. Loomulikult ei ole nooremarendaja oma ala meister ning enamasti ollakse selle ametinimetusega 2-3 aastat.

Huvitaval kombel olen kuulnud paljudelt keda võib kindlasti juba professionaaliks nimetada, et kõrgharidus pole oluline. Loomulikult on ka vastupidist, kuid pigem mõni üksik ütleb, et ilma diplomita jutule ei võeta. Olen aru saanud, et järjest vähem on ettevõtteid kes otsivad arendajaid nõudega omada kõrgharidust. Olin väga üllatunud kui rääkisin õhinaga, et alustan õpinguid siis vanemarendajad (töötanud üle veerandsajandi) pigem ikka väga kurtsus kulmuga. Ise nad loomulikult on kõrgharidusega. Hea tuttav kahekümnendate alguses, kes peale esimest semestrit jättis kooli pooleli, et pidi täielik ajaraiskamine olema. Viimane alustas programmeerimist juba viiendas klassis.

Üksikud vastandid kes on kooli poolt, kuid ka nemad seisukohal, et diplomi puudumine kehvemasse olukorda kuidagi ei pane. Olen suhelnud (minu silmis lausa iidolitega) professionaalidega, kes õppisid arendust nii bakalaureuses kui ka magistris ning on teinud veel lisaks Oracle'i

sertifikatsiooni ning muidki lisaks. See näitab pühendumust ja tõsist huvi ning vaevalt, et keegi sellise kaliibriga arendajaid amatööriks peavad või mittelugupidamisega nendesse suhtuvad.

Ettevõttes kuhu mind arenduse praktikandina võeti, öeldi kohe alguses vanemarendajate poolt: "see kui hea programmeerija sa oled pole kõige olulisem, palju tähtsam on kuidas sa meeskonda sobid ja suhelda oskad". Ehk väga heal tasemel programmeerija, kes suhtleb üleolevalt ja ainult oma arvmaust läbi surub - nemad kaua üheski meeskonnas ei püsi.

Kokkuvõtteks, et olla IT proff on tohutu osa inimese isiksuses. Tuleb välja, et kõrgharidus pole nii tähtis kui arvasin selles valdkonnas, samas tunnen, et minusuguse algaja puhul annab see hea "stardipaku" ning ka enesekindlust juurde. Arendaja peab ennast pidevalt täiendama, tehnoloogiad uuenevad pidevalt. Võimalikult palju lugema ja mitte ainult otsest erialast või konkreetse tehnoloogia kirjutisi vaid ka teisi valdkondi ning väljendusoskust aitab lihvida ka novellide lugemine. Meister õpetab teisi, seetõttu võiks suuta ka avalikult esineda. Juhtub tihti, et peale mõne konverentsi osalemist, ootab sind sinna saatnud ettevõte maja sisest ettekannet. Isiklikult pole ma üheselt kindel veel kas kõrgkooli lõpetamine on vajalik. Arvan, et pikas perspektiivis jah. Kui võtta viie aasta lõikes, siis hoiab kõrgkool pigem isegi tagasi - ma tean, et oleksin palju pädevam arendaja kui oleksin kõrgkooli astumise asemel jätkanud iseseisvalt konkreetsete tehnoloogiate õppimist.