Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Otsi kolm enda arvates õpetlikku näidet ja kirjelda neid ajaveebiartiklis.

1. MSN

MSN messenger mis hiljem nimetati ümber Windows Live Messengeriks on pisut vastuoluline minu valitud 3'st (läbikukkunud) IT-lahendusest kuna oli üle kümne aasta väga edukas ja põhiliseks suhtlusvahendiks suurele osale interneti igapäevastest kasutajatest. Minu kogemusel ja tutvusrindkonnas pigem suheldi MSN'i kaudu kui telefoni või SMS'i teel ning oli aastaid kuni oma "lõpuni" igapäeva osaks suhtlemises. Viimaste aastate jooksul oli kasvanud juba Facebooki osakaal suhtluses, kuid peamiseks jäi ikkagi MSN. 2013 lõpetati MSN sellisel kujul ja ühendati Skype'ga mis minu jaoks tingis ka sellest kirjutmaine antud blogipostituses. Peale seda "lüket" sai Facebook peamiseks suhtluskanaliks, kuigi kõik MSN'i kontaktid kolisid Skype'i üle polnud see piisavaks argumendiks ning FB's olid tolleks ajaks enamus tutvusrindkonnast. MSN oli väga vähe ressursse nõudev programm mis alati taustal töötas, küll seda ei saa öelda Skype kohta mis märgatavalt rohkem arvuti jõudlust soovis. Täna on see küll ehk kohatu välja tuua, kuid tol ajal nii minul kui ka enamus tutvusrindkonnast olid kasutuseks pigem mitte võimekad arvutid. Kokkuvõttes ei julge öelda, et MSN oleks tänaseni populaarne kui sellist "lüket" poleks tehtud, ehk oleks FB messenger selle välja söönud, kuid siiski oleks selle edu kindlasti jätkunud veel mitu aastat.

2. Google prillid

Google "targad prillid" idee mulle isiklikult väga meeldib. Häälkäsklusega kuvad omale silmi ette navigeerimiseks kaardi või otsid internetist infot ilma, et taskust telefoni peaks välja võtma või arvuti taha istuma. Pähe ei pea enam midagi õppima ja eksamitel spikerdamine pole kunagi lihtsam olnud. Prillid on varustatud riistvaraga, mis ületab minu veel vaid 10 aastat tagasi olnud isiklikus kasutuses sülearvuti võimekust. Viimane oli ehk pisut liialdus, kuid päris lähedale sellele. Prille esitleti 2013 aastal ning lõpetati juba vaid kaks aastat hiljem. Peamisteks põhjusteks oli kõrge hind (1500$), kohmakas disain ning viimase kümnendi suurim hirm - privaatsus. Õnneks siiski vaid paar aastat hiljem 2017 tuldi turule juba uue hooga, kuid seekord äriklientidele suunatud tootena ning 2019 tutvustati ka Google Glass Enterprise Edition 2. Viimase võimekus on kahtlemata suurem kui minu vana sülearvuti oma.

3. QR code

Esmalt disainitud Jaapani autotööstuses 1994 aastal. Sellest on kujunenud reklaamivahend millega meelitada lõpptarbijat. Ise poleks selle valiku peale tulnudki, kuid guugeldades suurimaid IT valdkonna läbikukkumisi tuli ka QR kood välja. Isiklikult olen seda kasutanud vaid ühe korra ja seda oli vaja Google indentificatori seadmiseks telefoni. Selle käigus kogesin miks minu arust on see ka läbi kukkunud üritus. Selle koodi sisselugemine on jaburalt keeruline. Võib kõlada vastuolulisnea, kuid selle jaoks on vaja eraldi aplikatsiooni ja siis pead oma telefoni kaameraga seda fokusseerima. Kui näen reklaamis QR koodi ja mind vastav toode/teenus peaks vähegi huvitama siis ma sisestan selle otsingumootorisse, mitte ei ava eraldi aplikatsiooni ja kuku pildistama. Võimalik, et suurtes tootmisettevõtetes võiks QR kood asendada ribakoodi kuna sisaldab rohkem andmeid. Kaldun siiski arvama, et eelis pole piisavalt suur muudatuste sisse viimiseks tootmises - tõenäoliselt väga kulukas protsess mis ei puuduta ainult printereid ja skännereid.