Mihkel

Microsofti eetikakoodeksi keskne teema on usaldus. Rõhutatud, et usaldus on tähtis apspekt ettevõtte tegevuses nii klientide, valitsus(te), kaastöötajate, investorite ning esindajatega. Iga teemapunkti järel on välja toodud punktid kuidas sellega seoses just usaldust suurendada. Koodeks pakub ka töötajatele protsessi mis aitab neil teha raskeid otsuseid mis puudutavad Microsofti väärtuseid. Kogu eetikakoodeks on allalaetav ning on visuaalselt väga atraktiivne ning lihtsasti mõistetav. Dokument on pdf formaadis 31 leheküljeline ning peamiselt töötajatele suunatud. Dokumendi alguses on pöördumene Microsofti CEO'lt Satya Nadellalt, mille sõnum on eetiliselt korrektrse kultuuri loomist ja tugevalt rõhutab usalduse ehitmaisele ja hoidmisele. Samuti pöörab tähelepanu, et antud dokument aitab tuginedes õigetele väärtustele teha parimaid otsuseid. Edasi on jällegi kirjutatud õigete otsuste tegemisest ja usalduse võitmisest. Meeldis kuidas oli välja toodud juhtide roll. Juhte suuna

Selle nädala teemaks on tugilahendused arvutiga töötamiseks inimestele kes, seda ei pruugi suuta teha tavapärasel moel. Välja on toodud väga huvitavaid lahendusi mis minu jaoks on kõik uudsed ning millega pole kunagi kokku puutunud. Küll aga peatükki lugedes ekslesid mu mõtted pidevalt lahendusele mida otseselt polnud mainitud. Lihtsustatult silmadega navigeerimist ja ka käskude sisestamist arvuti ekraanil. Juba pikemat aega tagasi oli kuulda uhkematel autodel kasutusele võtt silma reaktsiooni jälgimise süsteem. Sellest teemast tulenevalt mõtlesin, et kas on olemas võimalik kursorit ekraanil silmadega juhtida, ehk kuhu vaatad siis sinna ka kursor osutab. Tuleb välja, et on täitsa olemas. Peale väikest otsimist internetis leidsin Tobii toote eyeX. Antud toode on loodud just seda tegemaks, et jälgida lisaseadme abil silma liikumist. Küll aga ei liigu elavalt visuaalne kursor silmavaatega pidevalt kaasas, vaid kursori liigutamiseks vaadeldavasse punkti on vaja siiski klaviatuuril val

Positiivseks veebirakenduseks valin väga populaarse Facebook'i. Väga võimas ja paljude võimalustega, kuid samas väga lihtne kasutada. Täna kasutavad seda iga põlvkonna esindajad ning asendab tihti ka eraldiseisvat rakendust nagu Skype. Vanaemad, kes peavad brauseri ikooni internetiks ja keegi teine peab neile enne avama Solitaire kaardimängu saavad suurepäraselt hakkama Facebooki's suhtlemisega, jagamisega ja mängude mängimisega. Ehk siis, väga intuitiivne õppimiskurv ning väga tühus. Kui oled korra juba näiteks kelelgile videokõne läbi FB teinud siis oskad seda ka uuesti teha. Suuremjaold vigadega mis kokku olen puutunud just välja aidates vanemaid - on seoses mõne mängu mitte käivitumisega näiteks. Sedasorti vead pole olnud aga FB viga vaid brauseris. FB on väga kasutajasõbralik ja kuigi põhi värvid on valge ja sinine, siis võiks see olla ka täiesti must ja valge. Eks tuleb ikka mingeid nüansse ette mis on keerukamad ning ärritavad, kuid üldiselt on pigem meeldiv kasutusko

Projekti, mida selles postituses käsitlen, kliendiks on Eesti ettevõte kes pakub ühistranspordis kaardimakse võimalust. Nemad pakuvad validaatoreid ja tarkvara enamasti ühistranspordi firmadele mitmetes riikides. Seni toimivad süstemeis kindlad väljastatud kaardid millele on tehtud ettemaks. Projektiks on arendada tarkvara mis võimaldaks sooritada realajas pangakaardiga makset sõidupileti soetamiseks läbi ühistranspordis asetseva validaatori. Projekt on väga keerukas ja mahukas. Ilmselgelt, ei saa kasutada olemasolevat pangapoolset kaasaskantavat makseterminali mis võtab pikalt aega makse sooritamiseks. Etteantud aeg makse sooritamiseks on 1-2 sekundit (kumbki neist - ma olen pikalt eemal olnud ja ei mäleta täpselt). Projekti raames luuakse maksevõimalused eri riikides, maksed erinevates pankades ning igaühel neist on oma eripärad. Kuna tegemist on pankade ja maksetega siis on eriline rõhk ka turvalisusel, mis lisab projektile hulgaliselt krüpteerimist. Kasutatakse agiilset arendus

Ehk kuidas saada häkkeriks. Kirjutis annab hea ülevaate häkkerist kui sellisest ning on väärt lugemine kõigile. Seletab vahet häkkeril ja kräkkeril kusjuures viimane on keegi keda peetakse ekslikult häkkeriks - ka mina siiani. Häkker on pigem mõni nädal tagasi käsitletud teemaga IT professionaal kes aga kasutab ja arendab avatud lähtekoodi. Seni oli minu jaoks kuulsaim "häkker" Kevin Mitnick kes alustas "black hat" teekonnal ning on ka kinnipidamisasutuses istuma pidanud. Hilisemal ajal on ta tuntud "white hat" teekonnal kus seniajani pakub teenust suurfirmadele turvariskide leidmiseks ning eemaldamiseks. Peale antud õpetuse läbilugemist tuleb välja, et igasugu penetreerimine pole absoluudselt häkkeri pärusmaa vaid käib käsikäes kräkkeriga. Kirjapandus on kirjutatud lihtsasti arusaadavalt ning hästi struktureerituna sammud ja oskused kuidas algust teha. Mis tehnoloogiaid õppida ja mida vältida. Seejuures tehakse algust hoopis häkkeri suhtumisest ja ma

Selle nädala teemas on välja toodud IT-juhi rollid või siis üldiselt juhi rollid. Peamisteks eristatavateks tüüpideks on:  1. Juht(leader), kes veab eest ja motiveerib oma meeskonda eesmärgile jõudmiseks. 2. Suhtleja, kes jagab ning tõlgendab infot vastavalt osapooltele. 3. Juhendaja, kes edendab meeskonnaliikmete võimeid ning nendevahelist koostööd. 4. Mentor, kes enamasti pole "vastasleeris" alati olnud, vaid ise väga tugev spetsialist. 5. Arengumootor, kes püüdleb alati innovatsiooni suunas. 6. Ülemus, kes kehtestab oma võimu vajadusel jõuga. Esimeseks IT juhiks valisin Sheryl Sandberg'i, kes on Facebook'i COO alates 2008 aastast. Kui ta FB's tööd alustas, käis ta iga töötaja laua juures ja tutvustas end, uuris mis on nende tööülesanded ja kas ning mis võiks olla teisiti. Talle on olnud alati oluline isiklik suhe meeskonna liikmetega. Ühes tema intervjuus avaldas ta arvamust, et väga oluline on juhil näidata oma meeskonnale emotsionaalsust ja haavatav

Selle nädala teemaks on IT töötaja professionaalsus ja mis teeb temast meistri. Keskendun oma postituses kitsamalt just arendaja elukutsele. Nooremana olin seisukohal, et selle elukutse jaoks peab inimene olema matemaatika geenius ja kindlasti juba programmeerima enne kui vanuseks kahekohaline number. See on ka üldisem enamlevinud arusaam. Viimasel ajal on see arusaam muutuma hakanud ning kel huvi ja pisut uurinud siis selgub, et päris nii see pole. Tean oma tuttavaid, lugenud võõraste inimeste lugusi ning ka enda kohta on sarnane lugu jagada - täiesti erinevalt elukutselt (ka mitte inseneri valdkondadest) on interneti abiga vaid loetud kuudega õpitud programmeerimist piisavale tasemele, et võetakse nooremarendajaks tööle. Loomulikult ei ole nooremarendaja oma ala meister ning enamasti ollakse selle ametinimetusega 2-3 aastat. Huvitaval kombel olen kuulnud paljudelt keda võib kindlasti juba professionaaliks nimetada, et kõrgharidus pole oluline. Loomulikult on ka vastupidist, kuid

Eristatakse nelja erinevat litsentsi seoses copyleft'ga, nendeks on väga tugev(AGPL), tugev(GNU GPL), nõrk(GNU LGPL) ja viimaks puuduv copyleft. AGPL on loodud silmas pidades interneti kaudu tarkvara jagamisele. Sisuliselt sama mis GPL, kuid ühe erinevusega, milleks on kohustus kaasa anda lähtekood. GPL annab õiguse tarkvara vabalt kopeerida, jagada ja muuta, kui muudatused on kaasasolevad dokumentatsioonis üles tähendatud. Peab olema kaasas originaal ja läheb samuti GPL litsentsi alla. Kaasas peab olema ka instaleerimise juhis. LGPL kasutatakse tihti teekide(libraries) puhul ning annab samuti õiguse muuta ja jagada. Erineb selle poolest, et on lubatud kasutada ka ärilistes toodetes. Ehkki muudetud teek LGPL litsentsiga peab edasi ka kandma sama litsentsi, kuid näiteks aplikatsioon mis kasutab seda teeki ei pea. Nagu enamates allikates on öeldud, et peamiselt kasutusel tekeide puhul. Apache ehk upuuduv copyleft litsents lubab kõike teha, kuid peab kaasa panema ka

The Case for Copyright Reform puhul on tegemist konstruktiivse ettepanekuga muuta autoriõiguseid. Lühidalt pakutud kuuest punktist: 1. Jätta muutmata autori moraalne õigus olla teose autor ning selle eest tunnustust saada. Ehk teistel puudub õigus ennast kuulutada kellegi teise töö autoriks. Olen pakutuga täiesti nõus, ega kujuta ettegi vastupidist - kõik teosed ja/või produktid on loodud ning keegi ei tea kelle poolt. Igaüks võiks ennast võita olevat mis iganes nähtuse autoriks ning keegi ei saa selles kindel olla kas ta seda ka on. Üks suurimaid motivaatoreid inimesele midagi teha on saada tunnustust tehtu eest. 2. Mitte kommertsiaalne/äriline jagamine vabaks. Hetkel on seadustega piiratud eraisikute vahel autoriõigustega kaitstud teoste jagamine. Varasemalt seda polnud, kuid on karmistunud tänu tehnoloogia ja interneti arengule. Äriline paljundamine ja rahalise kasu teemine peab jääma kontrollituks. Olen osati nõus, kuid pisut siiski skeptiline. Üks asi on raamatut oma sõpradele

Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge) Olen enamasti olnud ise küsija ning esitanud palju rumalaid küsimusi, mille vastused oleks ise kiiremini leidnud kui seda konkreetses foorumis esitades. Alati imetlesin neid teadjaid inimesi, kes vastasid kõiksugu tehnilistele küsimustele ning lootsin, et ise ka üks päev asja nii hästi jagaks. Küll aga olen enda puhul tähendanud, et isegi kui ma olen millegis saavutanud selle taseme, kus oskan mõnele küsimusele vastatavõi sellest kirjutada, ma siiski seda enamasti pole teinud. Pakun, et olen lihtsalt laisk ja arvanud, et niikuinii keegi teine kohe vastab ja paremini. Vaid viimase poole aasta jooksul olen end selles osas muutnud neti keskkonnas. Mitte, et kipun igalpool targutama vaid seda konkreetsetes keskkondades. Minu puhul on need olnud mõne programmeerimiskeele õppekeskkond mis sisaldab endas foorumeid või näiteks iga ülesande juures osalejate arutelu. Oli periood, kus tegin omale reegli, et iga päev pean aitama vähemalt ühte kas

1. Telnet Telnet on võrgu protokoll mis loodi 1969 ning on tänaseks vajunud unstuste hõlma. Telnet võimaldab suhelda ühest masinast teisega käsurea abil. Tema puuduseks tänapäevases mõistes on turvalisus. Telnet polnud absoluudselt kuidagimoodi krüpteeritud. Ise olen 90ndatel Telnetiga kokku puutunud mängides tekstipõhist online seiklusmängu MUD. Läbi Telneti tuli antud ip aadressile ja pordile ennast ühendada (mis tihti peale oli kellegi oma arvuti, kes mängu hostis). 2. IPv4 Ehk Internet protokoll versioon 4. Oli esimene versioon kasutuses 1983 ARPANET'is. IPv4 kasutab 32 bitist aadressi ruumi mis võimaldab  4,294,967,296 (2 32 ) unikaalset aadressi. Tänaseni on IPv4 peamine kasutusel olev interneti andmeedastuse protokoll, kuid Järjest enam võetakse kasutusele IPv6 mis lahendab peamise probleemi: piiratud unikaalsete aadresside arvu. Loomulikult pole IPv6 ka täiesti piiramatult võimalik unikaalseid aadresse välja anda, kuid    3.4 × 10 38  on üüratu kogus, ning selle täit

1. MSN MSN messenger mis hiljem nimetati ümber Windows Live Messengeriks on pisut vastuoluline minu valitud 3'st  (läbikukkunud)  IT-lahendusest kuna oli üle kümne aasta väga edukas ja  põhiliseks suhtlusvahendiks  suurele osale interneti igapäevastest kasutajatest. Minu kogemusel ja tutvusrindkonnas pigem suheldi MSN'i kaudu kui telefoni või SMS'i teel ning oli aastaid kuni oma "lõpuni" igapäeva osaks suhtlemises. Viimaste aastate jooksul oli kasvanud juba Facebooki osakaal suhtluses, kuid peamiseks jäi ikkagi MSN. 2013 lõpetati MSN sellisel kujul ja ühendati Skype'ga mis minu jaoks tingis ka sellest kirjutmaine antud blogipostituses. Peale seda "lüket" sai Facebook peamiseks suhtluskanaliks, kuigi kõik MSN'i kontaktid kolisid Skype'i üle polnud see piisavaks argumendiks ning FB's olid tolleks ajaks enamus tutvusrindkonnast. MSN oli väga vähe ressursse nõudev programm mis alati taustal töötas, küll seda ei saa öelda Skype kohta mis mä