Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform pakutavad lahendused
The Case for Copyright Reform puhul on tegemist konstruktiivse ettepanekuga muuta autoriõiguseid. Lühidalt pakutud kuuest punktist:
1. Jätta muutmata autori moraalne õigus olla teose autor ning selle eest tunnustust saada. Ehk teistel puudub õigus ennast kuulutada kellegi teise töö autoriks. Olen pakutuga täiesti nõus, ega kujuta ettegi vastupidist - kõik teosed ja/või produktid on loodud ning keegi ei tea kelle poolt. Igaüks võiks ennast võita olevat mis iganes nähtuse autoriks ning keegi ei saa selles kindel olla kas ta seda ka on. Üks suurimaid motivaatoreid inimesele midagi teha on saada tunnustust tehtu eest.
2. Mitte kommertsiaalne/äriline jagamine vabaks. Hetkel on seadustega piiratud eraisikute vahel autoriõigustega kaitstud teoste jagamine. Varasemalt seda polnud, kuid on karmistunud tänu tehnoloogia ja interneti arengule. Äriline paljundamine ja rahalise kasu teemine peab jääma kontrollituks. Olen osati nõus, kuid pisut siiski skeptiline. Üks asi on raamatut oma sõpradele laenata. Samas kui raamatu autor ise pole andnud luba oma teos interneti vahendusel jagada, kuid tänapäevaste võimalustega saab iga huviline antud teose sekunditega ja tasuta.
3. Praeguse 70 aastat peale surma autoriõiguse kaitse 20le aastale. Saan aru, et 20 aastat peale teose valmimist. Usun, et sellesarnane kaitse lühendamine on tähtis edasiminek paljude valdkondade arenguks. Samas pole liialt lühike, et võiks tekkida paigalseis (ainult olemasoleva kopeerimine).
4. Peale 5 aastat õiguse registreerimie vajadus ilma otsese autorita tesoele. Ehk nagu aru saan aitaks, see vältida olukorda kus teose autoriõigus kuulub kommerts ettevõttele, kuigi tegelik autor on teadmata. Kuigi raamatu autorid on seda ilusti põhjendanud, ei ole mina veendunud kas see kuidagi parendab autorikaitse olukorda või mitte.
5. Vaba olemasoleva teose refereerimine (minu arusaamise järgi vaba tõlge). Ehk praegu on piiratud olemasolevate tööde uuesti kasutamine järgnevate teoste loomisel. Kui räägime kultuurist, siis ma arvan, et see on piisavalt vaba ja ei muutuks oluliselt midagi.
6. "DRM" keelamine. Ehk näiteks eraisikutele müüdud tehnoloogia mis ei lase teoseid kopeerida või kopeeritud teost kasutada. Hea näide siinkohal olid CD mängijad mis ei mänginud ise põletatud plaate. Minu mäletamist mööda ka selline tõkestamine keelati ära ja enam selliseid mängijaid müüa ei tohi. Usun, et ka mängukonsoolid käivad siia alla. Mängukonsoolidel, ei saa kasutada kopeeritud plaate - kas see peaks olema teistmoodi, ei ole mina ka üheselt kindel.
Juhul kui läheks läbi reform kus need kõik punktid ellu viiakse, siis olen veendunud, et mis praegu on jäämäe tipp (teatav osa nn. piraatlusest) saab avalikkusele palju rohkem nähtavaks. Siis see poleks enam muidugi piraatlus ning mahud kasvaksid kordades. Pikas perspektiivis usun, et piirangute lühendmaine aitab kaasa arengule.
1. Jätta muutmata autori moraalne õigus olla teose autor ning selle eest tunnustust saada. Ehk teistel puudub õigus ennast kuulutada kellegi teise töö autoriks. Olen pakutuga täiesti nõus, ega kujuta ettegi vastupidist - kõik teosed ja/või produktid on loodud ning keegi ei tea kelle poolt. Igaüks võiks ennast võita olevat mis iganes nähtuse autoriks ning keegi ei saa selles kindel olla kas ta seda ka on. Üks suurimaid motivaatoreid inimesele midagi teha on saada tunnustust tehtu eest.
2. Mitte kommertsiaalne/äriline jagamine vabaks. Hetkel on seadustega piiratud eraisikute vahel autoriõigustega kaitstud teoste jagamine. Varasemalt seda polnud, kuid on karmistunud tänu tehnoloogia ja interneti arengule. Äriline paljundamine ja rahalise kasu teemine peab jääma kontrollituks. Olen osati nõus, kuid pisut siiski skeptiline. Üks asi on raamatut oma sõpradele laenata. Samas kui raamatu autor ise pole andnud luba oma teos interneti vahendusel jagada, kuid tänapäevaste võimalustega saab iga huviline antud teose sekunditega ja tasuta.
3. Praeguse 70 aastat peale surma autoriõiguse kaitse 20le aastale. Saan aru, et 20 aastat peale teose valmimist. Usun, et sellesarnane kaitse lühendamine on tähtis edasiminek paljude valdkondade arenguks. Samas pole liialt lühike, et võiks tekkida paigalseis (ainult olemasoleva kopeerimine).
4. Peale 5 aastat õiguse registreerimie vajadus ilma otsese autorita tesoele. Ehk nagu aru saan aitaks, see vältida olukorda kus teose autoriõigus kuulub kommerts ettevõttele, kuigi tegelik autor on teadmata. Kuigi raamatu autorid on seda ilusti põhjendanud, ei ole mina veendunud kas see kuidagi parendab autorikaitse olukorda või mitte.
5. Vaba olemasoleva teose refereerimine (minu arusaamise järgi vaba tõlge). Ehk praegu on piiratud olemasolevate tööde uuesti kasutamine järgnevate teoste loomisel. Kui räägime kultuurist, siis ma arvan, et see on piisavalt vaba ja ei muutuks oluliselt midagi.
6. "DRM" keelamine. Ehk näiteks eraisikutele müüdud tehnoloogia mis ei lase teoseid kopeerida või kopeeritud teost kasutada. Hea näide siinkohal olid CD mängijad mis ei mänginud ise põletatud plaate. Minu mäletamist mööda ka selline tõkestamine keelati ära ja enam selliseid mängijaid müüa ei tohi. Usun, et ka mängukonsoolid käivad siia alla. Mängukonsoolidel, ei saa kasutada kopeeritud plaate - kas see peaks olema teistmoodi, ei ole mina ka üheselt kindel.
Juhul kui läheks läbi reform kus need kõik punktid ellu viiakse, siis olen veendunud, et mis praegu on jäämäe tipp (teatav osa nn. piraatlusest) saab avalikkusele palju rohkem nähtavaks. Siis see poleks enam muidugi piraatlus ning mahud kasvaksid kordades. Pikas perspektiivis usun, et piirangute lühendmaine aitab kaasa arengule.
Comments
Post a Comment